Skolastika kristluses ja budismis

Kommentaar ELFIKeldri võlvis
Keskaja traditsioon ja religioosne side


Laur
2002-06-08 00:49:27

H2O
mõnes mõttes oli skolastika ju vaid selle vili, et aristotellus avastati uuesti. aritsotelese ülevaade loodusest oli palju rikkalikum, kui õhtumaa seda vahepeal oli omanud.

Huvitav mõelda, kas skolastika oli omane vaid lääne kristlikule traditsioonile, või on tegu laiema kultuurilise nähtusega. Saab vist rääkida ka araabia ja juudi skolastikast? Kuidas on ortodoksi areaaliga?

Skolastika iseloomustavateks joonteks tunduvad olema ratsionaalne ja loogikal baseeruv lähenemine (vastandina intuitsioonile ja kaemuslikkusele), debatt ja dialektika, püüd õpetust süstematiseerida, pöörates tähelepanu peentele detailidele ja samas omades entsüklopeedilist haaret.

Tundub, et ka india-tiibeti budistlikku traditsiooni võiks skolastiliseks pidada, alates u 6. saj, mil Indias hakkasid tegutsema suured budistlikud kloosterülikoolid Nalanda, Vikramashila, Odantapuri jt. Võib-olla on tiibeti budismi näol üldse tegemist viimase elava skolastilise traditsiooniga - kui vaadata mille baasil ja kuidas antakse haridust eriti gelug ja sakja ordude kloostrites.

Ehk pole päriselt ekslik arvata, et skolastika saab esile tulla alles siis, kui traditsioon on oma arengu käigus jõudnud teatud küpsuseni, kui on kokku kuhjatud aukartustäratav tekstikogu, mis nüüd vajab kommenteerimist ja milles esitatud ideed süstematiseerimist. Selles mõttes võiks skolastikat võtta kui loomulikku ja paratamatut faasi religiooni/kultuuri arengus? Kas sellest edasi peab tingimata järgnema traditsiooni allakäik?


Laur
2002-06-23 23:02:00

H20, aitüma ülevaate eest. Mulle tundub, et üksik süstemaatiline mõtleja ei tähenda veel skolastikat. Tegu peab olema laiapinnalisema suundumusega, meetodi või lähenemisega, mida järgivad paljud, isegi kui eredaid tippe on vaid üks (nagu näiteks judaismis Maimonides).

Selles mõttes on tõesti huvitav, miks idakirik skolastikani ei jõudnud. Naiivselt tundub, et kokkupuutest teiste religioonidega tulenev vajadus oma teoloogilisi vaateid võimalikult süstemaatiliselt formuleerida ja põhjendada võiks just üheks skolastika tekke põhjuseks olla. Läänekiriku skolastikale andsid kahtlemata impulsi kontaktid islamiga nii Ibeeria poolsaarel kui ristisõdade Palestiinas. Ladinlased mitte ainult ei taasavastanud Aristotelese teoseid araabiakeelsete tõlgete kaudu, vaid leidsid ka näiteks Avicenna ja Averroësi kommentaarid.

Seepärast miks idakirikus midagi sarnast aset ei leidnud, nende kokkupuude islamiga oli ju hoopis pikaajalisem ning lähedasem? Vahest olid nood kokkupuuted rohkem sõjalisel tasandil ning erilist intellektuaalset dialoogi ei tekkinud. Või pigemini oli see dialoog ühepoolne - kreeklaste mõttepärand mõjutas araablasi, aga mitte vastupidi. (Hüva, algul polnud araablastel midagi nimetamisväärset, mida kreeklastele vastu seada. Kuid hiljemalt peale 11. saj oli olukord muutunud, lisaks kreeka pärandile olid araablased jõudnud vastu võtta ja sünteesida ka ideid Pärsiast ning Indiast, nii et kreeklastel oleks vast olnud küll, millele reageerida.)


India budistlik skolastika tekkis samuti filosoofilises dispuudis erinevate hinduistlike koolkondade ja džainistidega. Kusjuures see dispuut sai võimalikuks alles peale seda, kui loogika oli piisavale tasemele arenud, kui olid välja töötatud üldaktsepteeriavad argumenteerimise reeglid. (India süllogistika ei kopeeri täpselt aristoltelese loogikat.) Utreeritult -- kui enne sai vastandada ühe õpetaja sõnu teise õpetaja sõnadele, siis alles loogika areng andis vahendid seisukohtade argumenteeritud põhjendamiseks või ümberlükkamiseks. See seletab ühtaegu, miks skolastikud üldiselt (nii Euroopas kui Indias) tundsid suurt huvi loogika vastu. Loogika oli neile nii töövahend kui ka uurimise objekt.

Lisaks, skolastika on võimalik vist ainult teatud põhiarusaama korral -- et keele ja loogilise mõtlemise abil on üleüldse mõttekas püüda maailma kirjeldada, et selline kirjeldus on viljakas, tasub ära. Selles suhtes näiteks india-tiibeti budistlik traditsioon erineb ütleme hiina chani traditsioonist. Esimene kujunes skolastiliseks, teine mitte. Võib-olla mingid sarnased sügavamad arusaamad keele ja maailma vahekorra kohta eristavad ka näiteks lääne ja ida kristlust?


Tiibeti budistlikus kirjanduses on selline žanr nagu 'koolkondade vaadete esitus' (grub mtha'i rnam bzhag), milles reeglina antakse kõigepealt ülevaade india mittebudistlike koolkondade (näiteks hinduistlikud vaishe.sika, saa.mkhya, miimaa.msa, džainistid ehk nirgrantha, materialistid ehk chaarcaaka) filosoofilistest seisukohtadest ja selle järel nelja budistliku filosoofiakoolkonna (vaibhaa.sika, sautraantika, cittamaatra, maadhyamika) seisukohtadest. Kusjuures tiibetlased ise nimetatud mittebudistlike koolkondadega vahetult kokku ei puutunud! Teadmine nende kohta võeti üle india budistlikust traditsioonist.

Milleks tutvuda võõraste vaadetega, kui puudub reaalne võimalus nende pooldajatega kohtuda ning seega praktiline vajadus omi seisukohti nende vastu kaitsta? Teiste koolkondade seisukohtade esitamise mõte oli pakkuda ainest debatiksks, et hakatuseks treenida loogilist mõtlemist üleüldse, kuid muidugi ka selleks, et need ideed läbi mõtelda ja vaielda, ning loogilise ümberlükkamise teel veenduda nende paikapidamatuses. Samade vahenditega tuleb lõpuks järele katsuda ka oma koolkonna vaadete kehtivus. Kindlus, mis rajaneb mingi autoriteedi uskumisel, on kergesti kõigutatav, võrreldes kindlusega, mis rajaneb loogiliselt igakülgselt läbimõeldul.

Vähemalt tiibeti sakja ja gelug ordude haridussüsteemis on debatil meditatsiooni kõrval väga oluline (igapäevane) roll. Loengu kuulamine või tekstide lugemine on üks asi, aga alles debatis ilmneb, kui paljust on tegelikult aru saadud. Ning debati käigus saavad muidugi paljud asjad selgemaks ka. (Meditatsioon on siis kolmas etapp, et läbimõeldu kinnistada.)

Siin ongi huvitav paralleel ladina skolastikaga -- ka lääne skolastikud esitavad oma töödes argumente näiteks väidete "Jumalat ei ole olemas", "religioon on mõttetu" jms toetuseks -- et siis nood omakorda vastuargumetidega ümber lükata. Enne skolastikat oli sääraste religiooni dogmade vastu rääkivate argumentide mainiminegi suhteliselt ebaharilik.


tagasi indeksisse