In vino levitas

Kommentaar ELFIKeldri võlvis
In vino levitas (viinas on kergus/pinnapealsus)


Laur
2002-04-17 04:17:59

See teema näikse juba sedavõrd tühjaks kummutatud olevat, et ainult päkal on veel midagi pakkuda :-) Aga kuna siin algupoole oli viiteid Piiblile ja vanadele aegadele, siis tekkis mul hilinenud lugejana ikkagi mõte paar ajaloolist tõika lisada.

Nimelt pikkade sajandite jooksul oli alkohoolsete jookide roll õhtumaalase igapäevaelus mõnevõrra teine, kui praegu. Veini, õlut või mõdu juua oli tihti ohutum kui vett! Eriti linnade ja suuremate inimasulate ümbruses kippus puhas joogivesi kergesti saastatud saama ning ka vabas looduses võisid lonksul mõnest suvalisest lombikesest väga kurvad tagajärjed olla. Alkohol aga suudab paljud pahad pisilased vees hävitada. Linnade veega varustamiseks ehitati küll pikki akvedukte ja vihmavett koguti tsisternidesse, ent ikkagi... võis lähker veini mõnes paigas ja aastaajal osutuda odavamakski kui lähker puhast joogivett. Seepärast olid vein ja õlu, mitte vesi, igas vanuses inimestele igapäevased janukustutajad.

Selles valguses peaks täiendava tähenduse omandama ka see, miks Dionysus ning Jeesus vee veiniks muutsid...

Samal ajal idamaade kogemus oli hoopis erinev, nemad panid tähele, et vesi kõlbab hästi juua ka siis, kui seda keeta - valmistada tee!

(Et Aasias alkohoolsed joogid Euroopaga võrreldes igapäevaseks ei saanud, johtub ka geneetilistest põhjustest, kuna pooltel sellekandi inimestel pole ensüümi, mis võimaldaks alkoholi täielikku metabolismi.)


Teiseks, üksnes looduslike protsesside abil (kääritamine) ei ole võimalik saada kanget alkoholi. Umbes 16%, rohkem ei anna välja. Nõnda oli vanaaja märjuke suhteliselt lahja võrreldes tänapäeval saadaoleva kraamiga.

Alles varakeskaja araabia alkeemikud leitasid meetodi alkoholi destilleerimiseks. "Al kohl" peaks araabia keeles tähendama essentsi, olemust. Euroopasse jõudis see oskus kusagil aasta 1100. paiku ning "eluvesi", "aqua vitae" leidis esmalt tunnustuse kui ravim. Kulus veel paar sajandit destilleerimise aparatuuri täiustamiseks, enne kui ilmusid dzhinn, viski, konjak, vodka...

Seda peaks arvestama ka näiteks Piibli alusel argumenteerides - toonane "baarilett" ei olnud võrreldav praegusega.


Muus osas ei teagi, kas mind siin jutule võetakse - ma pole elu sees purjus olnud ning ka viimane rituaalne sõõm shampuseklaasist uusaasta ööl jääb ikka päris mitmete aastate taha.

Muidu budismis on joovastavate ainete tarvitamisest loobumine üks viiest tõotusest, mida ilmalik budist võib endale järgimiseks võtta (munkadele-nunnadele on see kohustuslik). Põhjenduseks ühelt poolt et ilma selleta on raske pidada kinni teistest tõotustest, kuna joovastuses kaob tähelepanu ja lakatakse olemast enese täielik peremees. Teisalt tähendab budism ju eelkõige oma meele harimist ja harjutamist, millele alkohol pigem vastu töötab. Hommikul mediteerida, õhtul end täis juua - on nagu hommikul vaeva näha maja ehitamise ja viimistlemisega, õhtul aga ehitusel lõhkuda ja laamendada.

Kui mult küsitakse, et miks ma ei joo, siis vastangi, et mul on niigi küllaga puudusi ja nõrkusi, et palju rohkem ei kannataks välja. Vaid suure pingutusega suudan millelegi tõeliselt keskenduda, midagi positiivset korda saata. Seepärast on parem, kui mõnedes asjades on lihtsalt distsiplineeriv piir ees. Justkui tamm, mis võimaliku üleujutuse tagasi hoiab.


tagasi indeksisse