Miks apostlite kirjad ei tea ajaloolist Jeesust?

Kommentaar ELFIKeldri võlvis
Millal Jeesus sündis? Jõulua'al?


Laur
2002-03-27 02:44:33

Suur tänu, h2o!

näilised seesmised vastuolud evangeeliumides (ja ka ilmalikes ürikutes) ei lükka midagi ümber, need on seletatavad, põhjendatavad.

Selles ei kahtle minagi, et ajaloolise Jeesuse teooria valguses saab kõik algallikad enam-vähem ära interpreteerida. Kui muu ei aita, siis võib alati põhjenduseks tuua, et küllap rahvasuus oli pärimus enne kirjapanekut liiga ähmaseks muutunud.

Ent kõiki neid samu algallikaid võib suhteliselt edukalt interpreteerida ka müstilise Jeesuse teooria valguses. Ning küsimus on selles, kumb teooria või hüpotees on veenvama seletusjõuga, kumb esitab kooskõlalisema ja ajalooliselt realistlikuma pildi kristluse kujunemisest.

Lisaks evangeeliumite vastuolude seletamisele tuleks ajaloolise Jeesuse teoorial ka põhjendada, miks ei kohta me viiteid ajaloolise Jeesuse tegudele ja sõnadele apostlite kirjades, millest vähemalt osad peaksid ajaliselt olema Jeesuse eluajale lähemal kui evangeeliumid ning teised evangeeliumitega samaaegsed.


Laur
2002-03-31 18:46:04

Juba nonde kirjade valmimise ajal olid olemas esimesed kirjalikult ülestähendatud evangeeliumid, ning seda palju enamates versioonides, kui meile praegu teada. Kirjad on teoloogiline edasiareng, täiendus evangeeliumidele, mis juba eksisteerisid. Polnud enam vajadust üle korrata,

See, et Jeesuse biograafia põhipunktid, tema sõnad ja õpetused oli suulise pärimuse ja protoevangeeliumite kaudu kõigile apostlite kirjade adressaatidele teada, nii et neid polnud enam kirjades vaja üle korrata, on äärmiselt kahtlane. Eriti kui eksisteerisid paljud omavahelisi vastuolusid sisaldavad versioonid, oleks olnud vajalik neid vastuolusid klaarida, selgitada, kuidas sündmused tegelikult aset leidsid. Teiseks tundub loomulik, et apostlite kirjade autorid pidid Jeesuse elulooga paremini kursis olema kui nende õpilased, kellele kirjad olid adresseeritud. Sellest hoolimata ei pidanud nad vajalikuks kirjades, kasvõi ääremärkuse korras, Jeesuse elu vähetuntumaid seiku mainida.

Teoloogia ülesehitamisel ja alternatiivsete teoloogiatega polemiseerides oleks olnud loomulik viidata, et Jeesus olles selles paigas koos selliste isikutega ütles seda-ja-seda. Kui kristlik õpetus oleks lähtunud Jeesuse suust, siis niisugust tüüpi argumendid oleksid vaieldamatult olnud lugejaile kõige veenvamad.

Kui esimesel sajandil polnud põhjust Jeesuse sõnadele ja tegudele viidata, sest need olid hästi teada, siis mida aeg edasi ja mida laiemalt evangeeliumid leivisid - Jeesuse kõnesid tutvustasid, seda vähem oleks pidanud viitamiseks põhjust jääma. Aga ometi oli vastupidi, viited Jeesuse sõnadele muutuvad millegipärast oluliseks just koos evangeeliumite levikuga. Tänasel päeval on piiblitekstid kõigile usklikele hästi kättesaadavad, kas teeb see vaimulikus kirjanduses viited Jeesuse sõnadele üleliigseiks? Vastupidi, just Jeesuse sõnadele ehitatakse oma argumentatsioon üles.

Miks alles keiser Constantinus 4. saj rajab esimese pühamu mäele, kus Jeesus olevat risti löödud? Miks alles siis saab hoo sisse reliikviate kogumine ja palverännakud Jeesusega seotud paikadesse? Samas kui apostel Paulus kirjeldab küll oma käiku Jeruusalemma ja kohtumist apostlitega, kuid ei näita üles vähimatki huvi ei Petlemma, ei Naatsareti, ei Kolgata, ei Jeesuse haua suhtes.


Polnud enam vajadust üle korrata, kuid Jeesuse sõnade osas võib ju vaadata ka Ap 1:4-8; 11:16; 20:35; ning veel võrrelda 1Kr 7:10; 1Ts 4:15.

Apostlite tegude raamatu esimesed read näitavad, er selle autor pidi olema tuttav vähemalt Luuka evangeeliumiga. See on hilisem (2. saj algus) tekst ning pole midagi üllatavat, kui seal paaris kohas ümber öeldakse evangeeliumis toodud Jeesuse sõnu.

Paulus sai oma teadmised Kristusest Vana Testamendi ja isikliku ilmutuse kaudu, 1Kr 7:10 allikaks tundubki just viimane olevat. Võrdluseks natuke allpool samas peatükis (1Kr 7:25), ütleb Paulus, et neitsite kohta tal ei ole Issanda käsku, vaid ta annab nõu otsekui see, kes Issandalt on saanud armu olla usaldusväärne. Siit jääb mulje, et Paulus eristas suuniseid, mis ta oli saanud Kristuselt ilmutuse kaudu, suunistest, mis lähtusid tema enda õigemast äratundmisest. Võrdluseks ka 1Kr 7:12.

Paljudes kohtades esitab Paulus Jeesuse põhilisi õpetusi, näiteks "Armasta oma ligimest nagu iseennast!", kuid jätab järjekindlalt mainimata, et need pärinevad otse Õpetaja suust, 1Ts 4:9 järgi tuleb see käsk hoopis Jumalalt.


tagasi indeksisse