Buddha vaikimisest

Kommentaaridest DELFI artiklile
Jumalatõestuse võimatus ja võimalus


Laur, laur.jarv@mail.ee, 12.03.2002 04:15

Võimalik, et näiteks toodud tetralemma maailma olemasolu kohta on kellegi poolt välja mõeldud või kohaldatud, mitte otse budistlikust kaanonist võetud. Sest muidu tuntud nn 14 küsimust, millele Buddha vastas vaikimisega, konkreetselt seda näidet ei sisalda (ehkki idee on sarnane). Need 14 on esiteks "kas maailmal on lõpp?" jne (tetralemma neli võimalust), "kas maailm on püsiv?" jne, "kas Nõndaläinu eksisteerib pärast surma?" jne, ning lõpuks "kas see elu on keha?" ja "kas see elu on üks asi ja keha teine asi?".

Mõned seletused Buddha vaikimisele oleksid näiteks, et
- Buddha pooldas puhtalt pragmaatilist lähenemist religioonile ning väljendas vaikimisega oma taunivat suhtumist igasugustesse metafüüsilistesse spekulatsioonidesse,
- Buddha ei pidanud ühtki võimalikku vastust rahuldavaks, jäi agnostilisele seisukohale,
- Buddha leidis, et mõistusel on piirid, millest kaugemale ei saa minna, need küsimused on vastamatud,
- Buddha pidas keelt puudulikuks vahendiks, selle abil pole võimalik õigeid vastuseid edastada.

Siin võiks vastu väita, et kui Buddha vaikimisel oli midagi tegemist nende küsimuste sisuga, siis miks teistes olukordades ta sarnastele küsimustele vastas, näiteks väide "maailm on püsitu", on tegelikult üks budismi "tõdesid". Sama vastuväite abil saab tagasi lükata ka seletuse, et Buddha vaikis keele puudulikkuse tõttu -- teistes olukordades ei hoidunud ta sõnu kasutamst.

Tiibeti traditsioonis annavad kommentaatorid Buddha vaikimisele kaks seletust.

Esiteks Buddha mitte ei pidanud neid küsimusi vastamatuteks, vaid mõistis, et selle konkreetse küsija vaimse edenemise jaoks oleks kõige kasulikum vastata seekord vaikimisega, selline vastus oleks küsija eelhoiakuid arvestades kõige parema mõjuga. Nii et see juhtum oli järjekordseks märgiks, kuidas Buddha oskas igale küsijale leida just talle kõige sobivama vastuse.

Teise seletuse järgi vastas Buddha vaikimisega, kuna küsimused ise lähtusid põhimõtteliselt ekslikest eeldustest. Täpsemalt küsimused lugesid 'maailma' jne tõeliselt ehk iseseisvalt eksisteerivaiks -- vaade, mille budistlik kesktee filosoofia kummutab. Seega kuna küsimused puudutasid olematut referenti, siis ei saanud Buddha ka neile vastata, nii nagu pole võimalik vastata pärimisele lastetu naise poja tervise kohta.


tagasi indeksisse