Budistlik loogika

Kommentaaridest DELFI artiklile
Jumalatõestuse võimatus ja võimalus


Laur, laur.jarv@mail.ee, 11.03.2002 05:29

Harri,

Rangelt võttes pole Naagaarjuna kesktee filosoofa ja ületava mõistmise suutrad "budistlik loogika", need on kaks eri distsipliini. Budistlik loogika kui õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest on osa budistlikust epistemoloogiast (pramaa.na), selle rajajaks võib pidada Vasubandhut (3. saj) ning olulisemateks edasiarendajateks Dignaaga't (6. saj) ja Dharmakiirti't (6/7. saj). Eesti keeles pole selle suuna kohta paraku vist eriti midagi lugeda.

Dharmakiirti tegeleb tõepoolest tõestamisega. Näiteks samas Pramaa.navaarttikas võtab ta varsti peale teismi kriitika käsile materialismi kriitika ning põhjendab ühtlasi budistliku teooria teadvuse ja mateeria vahekorrast, mida lääne termineid kasutades võiks nimetada interaktiivseks dualismiks. Selle kõige juurde käib ka ümbersündide tõestus, millele näiteks tiibetlased viitavad siis, kui küsida, miks ikkagi uskuda, et eelnevad elud on olemas.


Laur, laur.jarv@mail.ee, 12.03.2002 04:14

kas Tiibeti budism tunneb ka midagi analoogset euroopalikule loogikale. Vastuseks oli eitus.

Tänapäevast formaliseeritud ja sümbolites väljendatavat loogikat budismis tõesti polnud, kuid õpetus sellest, kuidas koostada süllogisme (nende ülesehitus ei kopeeri täpselt Aristotelese pakutut), kuidas süllogismide abil järeldada, kuidas väidelda jne - oli ja on tiibeti budismis täiesti tuntud ning praktiliselt üks esimene asi, mille omandamist kloosterülikooli haridusprogramm mungaõpilasele ette näeb. Justnimelt loogika reegleid jälgivat debatti, oma seisukohtade kaitsmist ja põhjendamist ning õigete arutluslahendite saamist drillitakse mitu tundi päevas. Zeni traditsiooni meetodid ja lähenemine on sellega võrreldes tõesti pisut teistsugused.

Nii ülevaate mõttes, et mida budistlik filosoofia endas hõlmab, võiks viidata näiteks tiibeti budismi sakja ordu kloosterülikoolide õppeprogrammile (mille läbimine võtab nii 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.

I Praj~naapaaramitaa (ületav mõistmine, budistliku tee alused)
1. Maitreya "Abhisamayaala.mkaara"
2. Maitreya "Mahaayaanasuutrala.mkaara"
3. Maitreya "Dharmadharmataavibha.nga"
4. Maitreya "Madhyaantavibha.nga"
5. Maitreya "Uttaratantrashaastra"
6. Shaantideva "Bodhisattvacaryaavataara"

II Vinaya (käitumisjuhised, eetika)
7. "Praatimok.sasuutra"
8. Gu.naprabha "Vinayasuutra"

III Madhyamaka (kesktee filosoofia, dialektika)
9. Naagaarjuna "Muulamadhyamakakaarikaa"
10. Candrakiirti "Madhyamakaavataara"
11. Aaryadeva "Catu.hshataka"

IV Abhidharma (metafüüsika, teoreetiline psühholoogia)
12. Vasubandhu "Abhidharmakosha"
13. Asa.nga "Abhidharmasamuccaya"

V Praamaa.nika (loogika, epistemoloogia, keeleteooria)
14. Dignaaga "Pramanasamuccaya"
15. Dharmakiirti "Pramaa.navarttika"
16. Dharmakiirti "Pramaa.navishcaya"
17. Sa-skya Pandita "Tsad ma rigs gter"

VI Kolm tõotust
18. Sa-skya Pandita "Sdom gsum rab dbye"

Gelug ordu programm on põhijoontes sarnane sakja omale.

Kuigi Naagaarjuna võib tänapäeva euroopa mõtlemise kontekstis ehk tõesti kõige enam huvi pakkuda, ei maksa siiski arvata, et budistlik filosoofia vaid temaga piirdubki, või et sealt ei leia hoolikalt väljatöötatud metafüüsilisi süsteeme.


tagasi indeksisse