Jumal on budismis üleliigne

Kommentaaridest DELFI artiklile
Harri Kingo: Jeesus vs Buddha


Laur, laur.jarv@mail.ee, 23.09.2001 23:57 Isa puudumine on budismi peamine sisuline puudus ja ka nõrkus.

Budismis ei ole Jumal puudu mitte selles mõttes, et õpetuses oleks justkui selle koha peal tühimik. Vastupidi. Jumal on budismis üleliigne ja selle lisamine tekitaks vastuolu kogu ülejäänud süsteemiga.

Esiteks budismis on keskne arusaam põhjuslikkusest ja Jumal kui mitmes suhtes põhjuslikkusest kõrgemalasuv entiteet läheb sellega vastuollu. Teiseks ei klapi Jumala kontseptsioon kuidagi budistliku kesktee (skr madhyamaka, tib dbu ma) filosoofiaga, Naagaarjuna laadis analüüs põrmustab Absoluudi mõiste vaevata.

Keskaegses Indias oli Jumala kui Looja olemasolu küsimus üks tuliste filosoofiliste debattide teema. Hinduistlikud vedaanta, jooga ja njaaja-vaišesika koolkonnad püüdsid ideed Jumalast põhjendada, samal ajal kui budistid, džainistid (religioon, mis tekkis budismiga umbes samal ajal, tänapäeval mõni miljon järgijat), hinduistlik mimaansa koolkond ning materialistlik tšaarvaka (vaadetelt midagi sarnast kreeka epikuurlastele) püüdsid näidata selle seisukoha absurdsust. Vastavaid argumente ja põhjendusi leiab juba vanast paalikeelsest budistlikust kaanonist, samuti esitavad neid oma teostes india budistlikud õpetlased Naagaarjuna, Ašvaghosa, Vasubandhu, Dharmakiirti, Šaantideva, Šaantiraksita, Kamalašiila jt.

Vaata lähemalt R. Jackson, Dharmakiirti's refutation of theism (Philosophy East and West, 36:4 Oct. 1986 p. 315-348).


tagasi indeksisse