Ilmutus budismis

Kommentaaridest DELFI artiklile
Harri Kingo: Jeesus vs Buddha


Laur, laur.jarv@mail.ee, 23.09.2001 23:57

Harri Kingo: Budism on arenguline õpetus – see on ühe inimese äratundmine ja arusaam Tõest ja teest selleni. Jeesuse õpetus on aga ilmutuslik

Suure Sõiduki (skr mahayana, tib theg pa chen po) traditsioonis on õpetuse "ilmutuslik" aspekt täiesti olemas ning seotud buda 3 keha kontseptsiooniga:

  • seadmuskeha (dharmakaya, chos sku),
  • õndsuskeha (sambhogakaya, longs sku),
  • nähtumuskeha (nirmanakaya, sprul sku). Seadmuskehal pole kuju, vaid see on pigem "olek", millest sobivatel aegadel ja kohtades ilmuvad õndsuskehad ja nähtumuskehad. Tavalised, määrdunud meelega inimesed suudavad näha vaid nähtumuskeha, kui sedagi.

    Ajalooline Šakja Tark (Shakyamuni, Sha kya thub pa), kes -6. sajandil Indias sündis, elas, õpetas ja suri, oli selle vaate järgi buda nähtumuskeha. Kuid budistlikku õpetust on meie maailmasüsteemi jõudnud ka teiste "kanalite" kaudu.

    Näiteks Takistamatu (Asanga, Thogs med) sai Sõbralikult (Maitreya, Bjams pa) õpetusi ja 5 olulist traktaati Rõõmuküllases (Tushita, dGa' ldan) taevas, st õndsuskeha tasemel.

    Ning Suure Täiuse (Mahasandi, rDzogs pa chen po) õpetused lähtuvad koguni seadmusekehast, kui Üleni Hea (Samantabhadra, Kun tu bZang po) andis need edasi Teemantolendile (Vajrasattva, rDo rje sems 'dpa), st õnduskeha tasemele, kelle vahendusel jõudsid need paarsada aastat peale Šakja Tarka elanud Oddiyana printsi Täiusliku Rõõmu Teemantsau'le (Prahevajra, dGa' rabs rDo rje), ehk nähtumuskeha tasemele. Viimase õpilaste kaudu, kelle ühte liini kuulub näiteks kuulus Lootosestsündinu (Padmasambhava, Pad ma 'byung gnas), levisid Suure Täiuse õpetused Indias ja Tiibetis ning tänapäeval loeb tiibeti budismi vana (rnying ma) koolkond neid oma õpetuse tipuks.

    Budismi seisukohalt ei tee "ilmutuslik" päritolu iseenesest selliseid õpetusi väärtuslikumaks, väärtuslikkuse garantii on ikkagi õpetuste sisu ja tulemus.

    Mistahes õpetuse "ilmutuslikku" allikat saab väita vaid traditsioonist endast lähtudes. Miks arvestad vaid ühe traditsiooni enesekirjeldust ja mitte teise oma?


    tagasi indeksisse