Piibliusk

Kommentaaridest DELFI artiklile
Harri Kingo: Üks šanss miljardist?


Laur, laur.jarv@mail.ee, 31.08.2001 23:28

Sõna uskuja:

Piibli näol on meil olemas Absoluutne Jumala Sõna, mida tuleb uskuda 100% ühtegi kirjatähte vähemtähtsaks või ebaolulisemaks pidadest. Sest kogu kiri on otseselt Jumala poolt inspireeritud tekst, mille muutmine või tõlgendustega moondamine on patt Püha Vaimu vastu, mida andeks saada ei ole võimalik.

Kes piibliteksti ikka sõnasõnalt lugeda ja järgida tahab, ei peaks piirduma poes saadaoleva piiblitõlkega, vaid võtma ette heebrea ja kreekakeelsed originaaltekstid. Ent lugu on nii, et päris originaalid on ammu kaduma läinud, nende asemel on aga säilinud päris kenake hulk koopiaid papüüruserullidel ja pärgamentkoodeksitena, vanemad kusagilt 3. sajandist ning kõik ajahambast suuremal või vähemal määral puretud.

Mitte ükski neist vanadest manuskriptidest pole teisega 100% identne! Selles ei olegi midagi ootamatut, kuna inimene pole robot ja tekstide käsitsi ümberkirjutamisel tekkivad vead on paratamatud. Vahest läheb mõni täht valesti, või jääb rida kogemata vahele, või mis iganes. Nüüd see vigadega käsikiri võib aastaid hiljem omakorda olla uue koopia ümberkirjutamise aluseks, vanad vead kantakse edasi ja lisanduvad uued. Või juhtub näiteks, et ümberkirjutaja ei saa kohati eelmise kirjutaja käekirjast aru ning korrigeerib teksti omast tarkusest lähtuvalt. See on nagu "telefonimäng", kus lõpptekst võib originaalist juba ei tea kui palju erineda.

Siiski, arvestades seda, kui palju kordi on Piibli teksti käsikirjast käsikirja edasi kirjutatud, on tulemus uskumatult hea. Uuest Testamendi tekstist võib kindlaks lugeda 7/8, tähtsamate manuskriptide tekst langeb selles osas kokku.

Ülejäänud 1/8 osas on käsikirjade vahel varieeruvused. Näiteks kõige vanemad Markuse evangeeliumi käsikirjad lõpevad salmiga 16:8 ja ei sisalda salme 9-20. Siiski, valdavalt need varieeruvused ei sisalda midagi sellist, mis läheks otsesesse vastuollu kristluse põhitõdedega. Ent kui soovida kindlust igas viimases sõnas ja reas, siis tuleb nende varieeruvustega lähemat tutvust teha.

Seejuures originaalteksti kindlakstegemine ei lahenda veel arusaamise ja tõlke probleeme. Paljud sõnad ja fraasid on mõistetavad ja tõlgitavad mitmel moel ning leidub isegi sõnu, mille täpset tähendust tänapäeval enam keegi ei tea.


Vaatleja tsiteeris: "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud." Joh 1,1-3.

Kreekakeelses originaaltekstis kõlab see koht tegelikult nii: "alguses oli logos..." Logose üks tõlkevaste on tõepoolest 'sõna', kuid tema tähendusväli on tegelikult märksa keerulisem. Logos on üks kreeka filosoofia põhimõisteid ja ilma kreeka filosoofiat tundmata jääb antud kirjakoha sügavam tähendus arusaamatuks. Veel, sõnast 'logos' tulenevad ka mõisted loogika ja -loogia. Nii et kui uhkes sõgeduses kõik -loogiad minema heita, siis võib muutuda kättesaamatuks ka see, mis alguses oli Jumala juures.


Sõna uskuja kuulus rühmitusse, kuhu on koondunud noored, kes tahavad taastada kristluse algristikoguduseaegse puhtuse ja rikkumatuse ja /../ kelle arust Piibli tekst peab rääkima inimesega, nii nagu see on,

Muide, algkristlased ei lugenud Piiblit! Esiteks valdav enamus neist ei osanud üldse lugeda. Teiseks kulus sada ja rohkemgi aastat Uue Testamendi tekstide kirjapanekuks ja nende laiemaks levikuks. Seejärel läks veel paarsada aastat vaidlemiseks, millised tekstid ikkagi lugeda pühakirjaks ja millised mitte. Enam-vähem konsensus saavutati alles 4. saj lõpuks. Ilmutusraamatut ja mõnesid teisi kirju ei tunnista osad kristlased siiamaani (vt Piiblist puuduvad evangeeliumid).


tagasi indeksisse