Piiblist puuduvad evangeeliumid

Kommentaaridest DELFI artiklile
Harri Kingo: Üks šanss miljardist?


Laur, laur.jarv@mail.ee, 26.08.2001 22:42

tom tundis huvi piiblist puuduvate evangeeliumide kohta (komm 41-60)

Tõesti, 1. saj teisest poolest kuni 2. sajandi lõpuni (ja veel hilisemagi ajani) pandi kirja suur hulk tekste, mille põhizhanrid on Piiblist tuttavad:

Narratiivsed evangeeliumid (Jeesuse lugu), näiteks: Salajane Markuse, Markuse (eelmise kärbitud variant), Matteuse, Luuka, Johannese, Peetruse, Egertoni (teksti hilisema leidja järgi), Oxyrhynchuse 840 (teksti hilisema leidmiskoha järgi), Heebrealaste, Ebioniitide, Nazorealaste, Nikodeemuse.

Lapsepõlve evangeeliumid (kirjeldavad Jeesuse sündi ja lapsepõlve), näiteks: Jakoobuselt, Toomalt, Vale-Matteuselt.

Teod, näiteks: Apostlite, Peetruse, Johannese, Pauluse, Andrease, Tooma, Pilaatuse.

Ütluste evangeeliumid (sisaldavad Jeesuse lausumisi): Tooma, Maarja, Oxyrhynchuse 1224 (leidmiskoha järgi), samuti Jakoobuse ja Johannese salajased raamatud, Lunastaja dialoog, Apostlite kiri.

Kirju, neid oli tõesti palju, nii apostlitele kui teistele isikutele omistatuid. Kuid näiteks ka Tõe ja Filipi evangeeliumid võiks siia alla paigutada.

Ilmutused (apokalüpsised), näiteks: Peetruse, Johannese, Peetruse (gnostiline), Pauluse, Pauluse (gnostiline), Tooma raamat, Tooma, Jakoobuse 1. ja 2., Bartholomeuse küsimused.

Osad neist tekstidest on säilinud (hiljem leitud) tervikuna, osad fragmentidena, osadest teame vaid seetõttu, et neid on kirikuisade teostes mainitud või tsiteeritud.

Enamuse säilinud tekstide ingliskeelsed tõlked on internetis saadaval, vt


Laur, 26.08.2001 22:43

Tooma evangeelium on arhailine Jeesuse ütluste kogu, säilinud kreekakeelsete fragmentide ja tervikliku koptikeelse tõlke kujul.

Diskuteerisime Salixiga päris pikalt Toomas Jürgensteini loo Tahtmine tõestada kommentaariumis (praegu topis 2. kohal), kas Tooma evangeeliumit pidada gnostiliseks või mitte. (Vt. Q... I, Tooma... II.)

(Muide, Salix, olen vahepeal ses vallas oma teadmisi täiendanud ja kaldun seisukohale, et kogu algne kristlus, Paulus kaasa arvatud, oligi üksnes gnostiline.)

Tooma evangeeliumi tõlge eesti keelde Uku Masingu poolt on avaldatud kogumikus "Studia ecclesiastica orientalia" (Tln 1986). Kataloogide järgi peaks see olema kättesaadav nii TÜ raamatukogust kui Rahvusraamatukogust. Samas kogumikus on Masingult ka gnostilise Tõe evangeeliumi tõlge.


Laur, 26.08.2001 22:44

Aga millised ülalmainitud tekstidest lugeda Piiblist välja jäänuteks (ning samuti, milliseid üleliigseteks) on hoopis eri küsimus. Nende teoste kirjutamise ajal polnud kristlik kogudus sugugi ühtne, vaid koosnes erinevatest omavahel rivaalitsevatest ja tihti üksteist mitte tunnustavatest vooludest, osad laiema mõjuga, osad lokaalsemad. Seejuures erinevad voolud ja kogudused lugesid autentseteks erinevaid teoseid. Sellist teksti vist ei olegi, mida mõni suund poleks vaidlustanud.


Laur, 26.08.2001 22:45

Kui järgida seda voolu, mis hilisemas poliitilises võitluses otsustavalt peale jäi, siis Uue Testamendi kanoniseerimise teetähistena võiks välja tuua järgmist.

Origenes (3. sajandi silmapaistev õpetlane), kelle jaoks olid

  • Tunnustatud: 4 evangeeliumit, 13 Pauluse kirja, Apostlite teod, Johannese ilmutus, Peetruse 1. ja Johannese 1. kiri;
  • Vaieldavad (st mitte üldiselt tunnustatud, kuid siiski võimalik et jumalikult inspireeritud): Heebrealaste, Peetruse 2., Johannese 2. ja 3., Jakobuse, Juuda, Barnabase, Clemensi kirjad, teos nimega Hermase lambur, Apostlite Õpetused (Didache), Peetruse ja Heebrealaste evangeeliumid;
  • Hereetilised: Tooma, Mattiase, Egiptlaste, Kaheteistkümne, Basilidese evangeeliumid ning Peetruse jutlus.

    Eusebiuse (4. saj alguse mõjukas kiriku ajaloolane) järgi olid

  • Tunnustatud: 4 evangeeliumit, Apostlite teod, 13 Pauluse kirja, Heebrealaste, Peetruse 1. ja Johannese 1. kirjad, Johannese ilmutus;
  • Vaieldavad: Jakoobuse, Juuda, Peetruse 2., Johannese 2. ja 3. kiri;
    Võltsitud: Barnabase kiri, Apostlite Õpetused, Heebrealaste evangeelium, Pauluse teod, Hermase lambur, Peetruse ilmutus ning ka Johannese ilmutus (kuna paljud seda ei tunnista);
  • Hereetilised: Peetruse, Tooma, Mattiase jt. evangeeliumid, Andrease, Johannese jt. apostlite teod. (Need tuleks tema meelest minema visata.)

    Umbes a 400 valminud Hieronymuse ladinakeelses piiblitõlkes (Vulgata) koosneb Uus Testament 27 raamatust (nagu meil praegu). Ent siiski esineb hilisematel sajanditel läänes Piibleid, kus on sees ka Pauluse kiri laodikealastele ja 3. korintlastele. Näiteks veel 1500 a paiku trükitud saksa Piiblid sisaldavad Laodikealaste kirja. Katoliiklased fikseerisid oma Piibli üheselt ja vaieldamatult 1546 a Trenti kirikukogul.

    Martin Lutheri seisukohti järgides ilmusid luterlikud Piiblid tükk aega kujul, kus Heebrealaste, Jakoobuse ja Juuda kiri ning Johannese ilmutus ei olnud osaks Uuest Testamendist, vaid lisatud eraldi Piibli lõppu.

    Süüria kiriku nestoriaanlik haru ei ole kunagi kaanoni osana tunnistanud Peetruse 2., Johannese 2. ja 3. ning Juuda kirja, ega ka mitte Johannese ilmutust.

    Seevastu kopti ja etioopia kiriku Uues Testamendis on raamatuid rohkem.


    tagasi indeksisse