Budism, nirvaana ja inimsoo ots

Kommentaaridest DELFI artiklile
Toomas Jürgenstein: Tahtmine tõestada


Laur, laur.jarv@mail.ee, 21.07.2001 19:10

Kaltenbrunner küsis budismi kohta (komm. 3101-3120):

oletame, et kõik maailma inimesed saavutavad nirvaana. kas see tähendab, et inimsugu saab otsa??

Budismi järgi moodustavad inimesed olemasolu ringkäiku (sansaara) haaratud olendeist vaid tühise osa. Sündida saab ka jumalana, asurana (pooljumalana), loomana, preetana (näljase vaimuna) või põrguasukana. Kes praeguses elus on inimene, võis eelmises olla näiteks suslik ja järgmises näiteks nõelasilma mõõtu suuga preeta, kes iialgi niipalju süüa ei suuda, et kõht täis saada. (Sõltub, millist karmat on endale kogutud). Sünd inimesena on väga harv ja väärtuslik võimalus (mida ei tohiks mõistlik niisama käest lasta).

Et kõik inimesed korraga nirvaanasse jõuaksid on praktiliselt võimatu, nii et sel põhjusel inimsugu otsa ei saa. Aga sellegipoolest pole inimsugu budismi järgi igavene, juba põhjusel, et meie maailm (ning selliseid maailmu on lõpmatult palju) ei kesta igavesti. Enne, kui (meie) maailm hävineb, leiavad kõik olendid sünni kujuta sfäärides (millel pole asukohta ruumis), välja arvatud põrgusse sündijad, kes leiavad koha naabermaailmade põrgutes. Maailm hävib, viibib mõnda aega ning tekib siis uuesti, seejärel saab alguse uus inimsugu.

Selline on (tublisti lihtsustatult) traditsiooniline budistlik arusaam.

see tähendab - nirvaanas olev isik ei hooli enam soojätkamisest??

Ei hooli.

Kuid mis ei tähenda, et kõrged vaimsed saavutused tingimata välistaksid järglaste saamise. Bodhisattvad on tihti mitte mungad, vaid majaomanikud, kel võib olla ka perekond.

Samuti osad tiibeti õpetajad (laamad) on tegelikult traditsioone järgides abielus. Näiteks praegune tiibeti sakya koolkonna (ordu) juht Sakya Trizin, tänapäeval üks silmapaistvamaid õpetajaid, on abielus ja tal on ka kaks poega.


tagasi indeksisse