Buddha seisund ja Jumala seisund

Kommentaaridest DELFI artiklile
Toomas Jürgenstein: Tahtmine tõestada


Laur, laur.jarv@mail.ee, 03.07.2001 05:36

Harri: buddha seisund on võrreldav jumala seisundiga... (komm 1181-1200)

Buddha 'täielik nirvaana' (parinirvaa.na, yongs su mya ngan las 'das pa), millest räägid, on oluline mõiste eelkõige Väikese Sõiduki (hiinayaana, theg pa chung ba) süsteemis. Suure Sõiduki (mahaayaana, theg pa chen po) järgi viibivad budad 'asumatus nirvaanas' (apratistita nirvaa.a, mi gnas pa'i myang 'das, non-abiding nirvana), mis tähendab, et nad on küll täiesti vabad olemasolus ringlemisest (sa.msaara, srid pa 'khor ba), kuid pole asunud ka teise, täieliku rahu (´saanti, zhi ba) äärmusse, kus ringlemisega enam mingit kokkupuudet pole. Sellisena saavad budad pidevalt ja pingutuseta toimida kõigi olendide heaks.

Budadel on küll kõikteadmine ja piiritu soov olendeid aidata, kuid nad ei ole kõikvõimsad. Nad saavad olendeid üksnes õpetada ja juhatada kannatustest vabanemise teel, kuid mitte kellelegi 'armu jagada' või kedagi lunastada.

Teistlikes süsteemides on Jumal maailma loonud ja seepärast on inimese olukorra lõplik lahendus ainult tema käes. Budismis seevastu käib maailm oma neutraalset põhjuste-tagajärgede järgnevust pidi ning ei sõltu mingist kõrgemast tahtest. Budad ei loonud maailma, nemad ei seadnud sisse maailma ebatäiuslikku korraldust, nemad ei ole ka kohtumõistjad olendite üle. Kui kannatuste kaotamine oleks täiesti budade teha, siis oleks see juba ammuilma toimunud.

Väärtused nagu kaastunne, mõistmine jne on loomulikult religioonides sarnased, kuid oma filosoofilise kontseptsiooni ülesehituselt ja mõistete süsteemilt erineb ateistlik budism teistlikest õpetustest üsna tublisti. Seepärast ongi praktiliselt võimatu budismi autentselt kristluse 'keelde tõlkida' ja vastupidi.

Muidu mõistete 'jumalik' ja 'püha' paralleel võiks budismis olla näiteks 'puhas'. Meele alusloomus on selge ja puhas, sellel lasuvad 'plekid' ja 'määrdumus' on võimalik ära 'pühkida'.


tagasi indeksisse