Q evangeelium, Tooma evangeelium, gnostitsism ja Uku Masingu hüpotees

Kommentaaridest DELFI artiklile
Toomas Jürgenstein: Tahtmine tõestada


vt ka Tooma evangeelium, gnostitsism ja Uku Masingu hüpotees II, 12.07.01


Laur, laur.jarv@mail.ee, 02.07.2001 04:17

Uku Masingu oletustest Tooma evangeeliumi kohta.

Ma pole küll asjatundja, kuid Masingu oletus seisnes vist selles, et kõige varasema kristliku kirjavara hulka pidi kuuluma tekst, mis oli lihtsalt kogu Jeesuse lausumistest.

Ei oska täpsemalt öelda, millised olid Masingu argumendid ja arusaam asja kohta (vaevalt et Masing oli tõesti esimene, kes selle peale tuli), aga vastavat hüpoteetilist teksti nimetatakse Q evangeeliumiks (saksakeelsest sõnast die Quelle - allikas).

Nimelt võib tähele panna, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid kordavad Markuse juttu (tihti sõna-sõnalt), kuid täiendavalt sisaldavad hulga Jeesuse kõnesid ja ütlemisi, mis Markuses puuduvad. Q hüpotees väidab, et Matteuse ja Luuka autorid lähtusid kirjutamisel Markuse tekstist ning lisasid sellele veel mingist teisest allikast (Q'st) võetud Jeesuse lausumised.

Q on oluline selles mõttes, et kui too hüpotees on õige, siis on need ütlemised kõige lähedasem (hilisema teoloogia poolt kujundamata) allikas selle kohta, mida Jeesus tegelikult õpetas. Q'sse koguti kokku ja pandi kirja seni vaid suusõnal levinud pärimus.

Q kirjapanek ei toimunud ühekorraga, vaid seda täiendati mitmekümne aasta vältel. Võib näha kolme kihistust: Q1's (algseimas) esineb Jeesus kui tarkuseõpetaja (inimene) ja puuduvad üldse viited sellistele kristluses keskseks saanud ideedele nagu ülestõusmine, lunastus, kolmainsus, ajastu lõpp, kutse misjonile jne, Q2 kujutab Jeesust kui apokalüptilist prohvetit, Q3's (hiliseimas kihistuses) tõuseb Jeesus juba jumalikku staatusesse.

Põhiline vastuväide Q hüpoteesile oli see, et säilinud tekstide hulgas pole niisugusest ütluste kogust jälgegi. Kuid Nag Hammadist leitud käsikirjade hulgas päevavalgele tulnud Tooma evangeelium ongi just selline Jeesuse ütlemiste kogu ning seega vähemalt osaline kinnitus hüpoteesile.

Ent samas ei ole Tooma evangeelium päris samane Q'ga, ütlused kattuvad vaid osaliselt ja Q kolmanda kihistuse lausungeid pole Toomal ühtegi. Väga võimalik, et Q sarnaseid tekste oli 1. sajandil käibel mitmeid ning erinevates versioonides.

Pisut erinevad ka Tooma ja Q (st Matteuse ja Luuka) vaated või rõhuasetus. Tooma taletatud Jeesuse ütlemiste järgi peitub jumalik säde igas inimeses ja tuleb vaid ära tunda, et Jumala riik on juba maa peal, inimeste sees (mitte ei saabu see kunagi lähemas või kaugemas tulevikus).

Viiteid:
The Gospel of Q: All sides of the controversy,
The Sayings Gospel Q,
The Gospel of Thomas Homepage
The Nag Hammadi Library

Uku Masingu poolt tõlgitud ja kommenteeritud "Tooma evangeeliumi" ja "Tõe evangeeliumi" tekstid on avaldatud kogumikus Studia ecclesiastica orientalia (1986).


Laur, 02.07.2001 04:40

Nag Hammadi käsikirjad (mis leiti tegelikult 1945. a) on muuseas heaks näiteks ühest levinud tõestamise vormist, mida Toomas Jürgenstein kahjuks ei maini - "tõestmisest" jõu või pehmemalt öeldes "administratiivsete" meetodite abil.

Nimetatud käsikirjad peideti u a 390 paiku lähedalasuva Pachomiuse kloostri munkade poolt. Savinõusse pitseeritud kogu sisaldas kolmteist kaunist papüüruskoodeksit kokku 52 püha tekstiga. Tegemist on kristlike tekstidega, mis kajastasid eelkõige ühe varakristliku voolu - gnostikute - vaateid. Gnostikute järgi andis Jeesus lisaks laiemale publikule mõeldud õpetusetele veel salaõpetusi väljavalituile, kes teda mõista suutsid.

Munkade motiiv neid käsikirju peites on ilmne. Kui veel teise sajandi keskpaiku olid gnostikud kristlikus kirikus enam-vähem talutud kaaslus (näiteks Valentinus, kes oli üks silmapaistvamaid gnostilisi õpetajaid, oleks äärepealt paavstiks valitud), siis hilisemad kirikuisad nägid gnostikutes õige usu üht ohtlikumat ja salakavalamat vaenlast. Senikaua, kui kirik oli ise Rooma impeeriumiga opositsioonis, piirdus vaadete võitlus peamiselt kriitikaga kirjasõna vahendusel. Polnud ju võimalik niisama takistada kedagi minemast kõrbesse ning seal kloostrit asutamast, kus omaõiget usku ja õpetust arendada.

Olukord muutus kardinaalselt neljandal sajandil, mil kristlusest sai riigiusk. Impeeriumi riigiaparaat pöördus nüüd varem ise tagakiusamise ohvriks olnud kiriku juhtimisel kõiki vääruske välja juurima - nii igasugu paganlikke usundeid, kui ka neid suundi kristluses, mis ortodoksiaga vastuollu läksid. Valevaateid sisaldavad käsikirjad põletati, väärõpetajad sunniti oma seisukohtadest taganema, saadeti maalt välja, või halvemal juhul hukati. Peale neljandat sajandit kestis gnostitsism edasi vaid väljaspool Rooma impeeriumit.

Kirikuisadeks nimetame tänapäeval muidugi neid mehi, kes vähemalt oma elu põhiperioodil järgisid neid vaateid, mis hiljem ametliku kiriku dogmadeks said. Kui riigivõimu toe oleks saanud mõni teine fraktsioon, siis oleks kirikuisade loetelu ja kiriku ametlikud õpetused vähe teistsugused. (Tegelikult ka neist tunnustatud kirikuisadest päris mitmed - Tertullianus, Clemens Aleksandriast, Origenes jt - langesid oma elu lõpul ikkagi apostaasi ehk hülgasid õige usu. Seepärast katoliku kirik ei loegi neid mehi pühakute hulka, ehkki nende õiges usus kirjutatud tekste arvestab.)


Laur, 02.07.2001 04:49

Kui klassikaline teoloogia näeb Jeesuses ainusündinud Jumala Poega ning liberaalne teoloogia pastoraalset juudi tarkuseõpetajat, keda mõisteti valesti ja kellest eelkõige tänu Pauluse visioonile ja agarale tegutsemisele sai mütoloogilises mõõdus kangelane, siis Nag Hammadist leitud tekstide läbi avaneb veel kolmas perspektiiv - Jeesus kui saladus-mõistatus, kelle kohta ei olegi õieti võimalik öelda, kes ta on, kuid siiski on võimalik osa saada tema kantud kogemusest (gnosisest).

Õienduseks: gnostikute vaateid muidugi teati enam-vähem ka enne Nag Hammadi leidu - tänu kirikuisade kriitikale ja mõnedele mujalt leitud tekstidele ja nende fragmentidele. Ent elava tervikpildi sellest traditsioonist saab kokku panna alles pärast toda hämmastavat leidu.

Milline on kristlaste suhtumine gnostik-kristlastesse täna?



Laur, to: Toomas Jürgenstein, 03.07.2001 05:34

Aitäh kommentaari eest! Leidsin, et Masingu Usklik Toomas on ka võrgus olemas.

Kokkuvõttes oli idee siis selles, et pääle Jeruusalemma (Jaakobuse ja Peetruse) ning Pauluse kristluse on olnud veel kolmaski algne vool, mida Masing kutsus "Toomakristluseks", eelkõige Tooma evangeeliumi vaimsuse järgi.

Ainult terminoloogiaga võib tekkida väike segadus, kuna toomakristlasteks nimetatakse ka vana kristlikku kogukonda Lõuna-Indias Malabari rannikul, mis vähemalt legendide järgi sai alguse apostel Tooma misjonist sealkandis 1. sajandil. Vt.
Malankara Orthodox Syrian Church,
Malankara (Indian) Orthodox Church.


tagasi indeksisse