Undo Uusi ideede kohta

Kommentaaridest DELFI artiklile
Harri Kingo: Surmakogemuse paradoks


Laur, laur.jarv@mail.ee, 21.05.2001 05:36

eemalolija küsis arvamusi Undo Uusi ideede kohta (komm. 181-200):

Kes on lugenud?

Olen lugenud tema varasemaid sellealaseid kirjutisi Tähetorni kalendris (1990, 1991) ja "Libertaarimperatiivi" Akadeemias (1997), "Blindnessi" aga rohkem lehitsenud.

Mida arvate?

Olen üldiselt nõus põhiteesiga, et tänapäeva teadusliku maailmavaate aluseks olev materialism, mis käsitleb teadvust parimal juhul kui ajuprotsesside kaasnähtust (epifenomeni) - st mõju on vaid ühesuunaline, teadvuse seisundid on esile kutsutud ajuseisundite (täpsemalt aju osakeste ja väljade konfiguratsiooni) poolt - on ebarahuldav ja tegelikult pärsib teaduse arengut.

Ebarahuldav eelkõige seetõttu, et on täiesti võimetu põhjendama, miks niisugune mateeria epifenomen on olemas, miks teatud impulssidele ajus vastavad mingisugused mõtted, kujutlused jms, ühesõnaga kvaalid teadvuses.

Pärsib teaduse arengut, kuna see (olemuslikult teadusväline, metafüüsiline) eeldus lülitab teaduse uurimisobjektide hulgast juba ette välja suure hulga huvitavaid nähtusi, näiteks kasvõi seesama surmalähedaste kogemuste valdkonna.


Laur, 21.05.2001 05:38

Laiema arusaadavuse mõttes panen siia vahele väljavõtte Undo Uusi poolt hiljuti Mauritiuse Instituudi juures peetud ettekande teesidest:

Kui me soovime olla loogiliselt mittevastuolulisel seisukohal, siis on meil valida kahe alternatiivse uskumuse vahel:

(1) Me oleme läbinisti materiaal-bioloogilised olendid; me ei oma aistinguid; küsimus, kas me tulevikus elame või oleme surnud, on teatud juhtudel sisutühi; me ei oma vaba tahet, sest meie kui materiaalsete süsteemide käitumine on lõppkokkuvõttes määratud fundamentaalsete füüsikaseadustega;

(2) Me omame aistinguid; meie elus- või surnudolemine on teatud fakt, mitte kokkuleppe asi; me omame vaba tahet; järelikult ei ole me läbinisti materiaal-bioloogilised olendid, vaid omame immateriaalset hinge (Cartesiuse Ego't).

Valik on siin igaühe enda mõistuse ja südametunnistuse asi. Kui palju me seda valikut tehes arvestame tänapäeva haritud maailmas valdavalt omaksvõetud seisukohtadega ja kuipalju usaldame omaenda arusaamisvõimet, on isikliku intellektuaalse iseseisvuse küsimus. Kuivõrd on aga mõistlik oma tegelikku valikut avalikult tunnistada, sõltub paljudest väga erinevat laadi asjaoludest ja kaalutlustest.


Laur, 21.05.2001 05:39

Ent nüüd kui minna Cartesiuse dualismi peale ja tunnistada immateriaalne teadvuse või hinge iseseisvat olemasolu, siis läheb filosoofiliselt olukord veelgi keerulisemaks. Pole vaja mitte ainult seletust, kuidas mateeria mõjutab teadvust, vaid ka teistpidi, kuidas teadvus mõjutab mateeriat - kusagil peab füüsikaline determinism olema selgelt rikutud.

Tähetorni kalendrites esitas Undo Uus hüpoteesi, et aju seisundid pole tegelikult määratud mitte aju aatomite ja väljade konfiguratsiooniga, vaid ka veel sügavamatel mateeria struktuuritasemetel toimuvaga, näiteks sellega, mis toimub elementaarosakeste "sees" - nende sees on terved "universumid", mis samuti mõjutavad aju seisundeid. Rangelt võttes on kõik deterministlik, kuid kuna meil puuduvad vahendid jälgimaks, mis nendes sisemistes "universumites" toimub, siis efektiivselt võib näida, et determinism ei kehti - see võiks seletada tahtevabaduse fenomeni. Tegelikult on niisugune hüpotees ise materialistlik, ehkki võib-olla ainuke loogiline viis, kuidas determinismi ja tahtevabadust ühildada.

Aga kui nüüd on mängus mingi "powerful supernatural agent" (adept, komm. 361-380), siis ma ei tea, mida arvata.

(Muide, kui huvitab - olen paari aasta eest Undo Uusi ideid natuke pikemalt lahanud kultuur.vestlus listi kirjades, eelkõige teemad "Materialistlik vaimu pimedus" ning "Kvantfüüsika ja reduplikatsiooniparadoks".)

Eemalolija, mida ise arvad? Ja Sina, adept?


tagasi indeksisse